Nädala ülesanne: tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.
Virtuaalmaailmadest olen palju kuulnud ja lugenud, iseseisvalt pole katsetanud, antud aine raames saab olema esimene kogemus. Virtuaalmaailmaga tutvumiseks minu valikuks sai Lineage 2, kuna google otsingu ning sealt saadud info järgi erinevatest virtuaalmaailmadest tundus see kõige huvitavam olevat.
Mängu jooksul olen teadvustanud, et Lineage 2 on väljamõeldud rassidega asustatud virtuaalmaailm, kus on olemas koht sõprusel, armastusel ja reetmisel, suurte klannide lahingutel ning mängijate kokkutõmmetel. See on areen miljonite inimeste jaoks, kes igapäev ühtlustavad eepiliste lahingutes koletistega ja teine teisega. Käesoleva mängu põhimõte seisneb selles, et mida kõrgemale tasemele sa jõuad, seda rohkem võimalusi sul tekkib. Teistes mängudes, milledest olen lugenud, mäng lõpeb hoopis siis, kui oled jõudnud viimase tasemeni. Kõigepealt tuleb luua tegelase. Valida on erinevate rasside vahel: hele või tume elf, päkapikk, ühe tiivaga ingel või inimene. Edasi on vaja tehnilist oskust, nimelt tuleb tappa koletist, millega jõuad kõrgemale tasemele. Teatud tasemele vastavad teatud relvad, riided (füüsiline kaitse) ja ehted (maagiline kaitse). Mida kõrgem on tase, seda rohkem koletisi tuleks tappa ning seega keerulisem on järgmise tasemeni jõuda.
Kaua ei saanud sellega tegeleda, et uurida, mis võimalused mängus veel on. Läks päris igavaks, aega nagu alati nappis ja ka suurt huvi mäng ei pakkunud. Samas see ei tähenda, et mäng on halb, lihtsalt mina isiklikult suhtun virtuaalmaailmadesse üldiselt ükskõikselt, need ei tekita suurt emotsiooni. Mina eelistan reaalset elu ja sellega kaasnevaid tegevusi ja kogemuse saamist ning proovin oma aega kulutada nii kasulikult, kuivõrd see võimalikuks osutub. Positiivse mulje jätis virtuaalmaailmas kasutatud kvaliteetne graafika, ilusad maailma vaated, mis on täis maagiat ja võlu. Midagi head ei oska rohkem virtuaalmaailma kohta välja tuua.
No comments:
Post a Comment