11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Nädala ülesanne: kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Kirjelduseks on valitud Mozilla Avalik Litsents (Mozilla Public License; MPL), mis kuulub vaba tarkava avatud lähtekoodiga litsentside hulka. Peamiseks MPL litsentsi eeliseks on see, et ta kaitseb ettevõtte ning selle partnerite intellektuaalset omandit. Algne Mozilla litsents on mõnede klauslite tõttu mitteühilduv GPL-iga, kuid Mozilla tegijad on ühilduvusprobleemi lahendanud, tõstnud kogu Mozilla koodi kolmiklitsentsi kaudu GPL ja LGPL alla, võimaldades Mozilla koodi kasutada ka eraldiseisvates GPL-projektides.

MPL versioon 1.0 oli välja töötatud Mitchell Baker’i poolt. Viimane litsensi versioon on MPL 1.1, kuid praegu tegeletakse MPL 2.0 versiooni väljatöötamisega. MPL kujutab ennast modifikatsiooni litsensidest BSD ja GNU General Public License. MPL litsentsi kasutatakse Application Suite, Firefox, Thunderbird ja teiste tarkvarade jaoks, mille arendajaks on Mozilla. Samuti MPL oli kohandatud ka teiste arendajate poolt nagu näiteks Sun Microsystems, kes kasutab seda litsentsi OpenSolaris tarkvara avatud lähtekoodiga versiooni jaoks.

Kopeeritud või muudetud lähtekood peab olema avaldatud MPL reeglite järgi, nimelt kõikidel koopiatel peab olema lisatud „copyright“. Täiendavaks tingimuseks on see, et kõik MPL levitatud koopiad peavad sisaldama algset koodi ja dokumentatsiooni. MPL’il põhinevateks litsentsideks võib nimetada: AROS Public License, Yahoo! Public License, OpenMRS Public License, Public Documentation License ja mõned teised.

Antud kirjelduse kujunemisele aitasid kaasa materjalid järgmistest allikatest:

Vabad litsensid – mis need on? http://www.kakupesa.net/kakk/docs/vabadlitsentsid.pdf

Mozilla Public Licence http://www.mozilla.org/MPL/

Mozilla Public Licence http://ru.wikipedia.org/wiki/Mozilla_Public_License

Tarkvara hübriidne arendus- ja ärimudel http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/kevad_2008/Tanel_Joeaar/Tanel_Joeaar_Magistri_Too.pdf

9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Nädala ülesanne: kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Selle teema raames räägin lrfanView lihtsast pilditöötlusprogrammist, mis on inglisekeelne, kuid on olemas ka eestikeelne kasutajaliides. Programmi installimiseks arvuti ei vaja erilisi nõudeid. Programmi kasutan üsna tihti, kui saadan kogutud pilte printimisbüroosse. Nimelt lõikan pildid sobivaks suuruseks, eemaldan punase värvi silmadelt, korrigeerin värve jne. Võrreldes Gimp- või Photoshop’ga, IrfanView’s need funktsioonid on automatiseeritud, ei nõua käsitsi sättimist, seega ühe/kahe hiire klõpsuga saab pildi paremaks muuta. Lisaks pilte saab salvestada erinevate faililaienditega.

Suureks eeliseks on ka see, et programm ei nõua arvutis palju vabu ruumi. Nimelt selle maht on alla 10MB, võrreldes teiste pilditöötlusprogrammidega, mille maht ületab 250MB. Loomulikult IrfanView võimalused on palju suuremad, programmi saab kasutada lisaks:

• piltide hulgi konvertimseks – see on teenus, mille abil saab pildikausta kõikidele piltidele rakendada ühesuguseid muutmisvalikuid (näiteks vähendada kõikide piltide suurus mingi etteantud mõõduni); 
• üsikutest piltidest on võimalik luua ka panoraampilt;
• slaidishow'de loomiseks - valitud pildikaustast saab luua slaidiesitlus, esitlusele saab lisada tekst ning taustaks heli;
• veebilehtedele lihtsa pildigalerii loomiseks - üsna lihtsate vahenditega on võimalik arvutis olevatest piltidest luua veebi sobilik väiksemate eelvaatepiltidega pildigalerii.

Selge see, et  IrfanView’s pole nii palju vahendeid kui Gimp'is ja Photoshop’is, kuid väikese ajakuluga saab pidi kvaliteedi tõsta ning soovi korral veidi huvitavamaks muuta. Olen katsetanud kõiki nimetatud programme ainult kasutaja tasemel, aga IrfanView on läinud meelepärasemaks – see ei vaja eelteadmisi, on lihtne ja mugav kasutamisel.