Wiki retsensioon

Retsenseerimiseks on valitud rühmatöö teemal: „Internetipettused“, mille autoriteks on Leili Džäfärova, Ksenija Dvinskihh, Natalja Agafonova, Sergei Ivanisenko. Retsensioon vihjab Wikis olemasolevale tööle 2.detsembri seisuga. Kõikide hiljem töös tehtud muudatustega retsensioonis ei arvestata.

Teema valik ja käsitlus

Valitud teema on aktuaalne ning ajakohane, kuid töö pealkiri tundub liiga üldine olevat. Teema käsitlus on kitsas ja ebapiisav –  antud teema kohta oleks ilmselt võimalik leida rohkem informatsiooni ja huvitavaid andmeid, mida oleks kasulik lugejatega jagada.

Töö struktuur ja loogilisus

Puudub sisukord, mis suurel määral aitaks lugejal paremini tekstis orienteeruda ja töö osasid jälgida. Töö osades puuduvad sissejuhatavad laused, peatükid ei ole omavahel seostatud:  vormistus, keelekasutus, stiil ja ülesehitus on erinevad ning ei vasta teadustöödele kehtestatud vormistamisnõuetele. Kui on kasutatud võõrkeelseid jooniseid, graafikud, siis nende andmed peaksid olema tõlgitud töö keelde, antud juhul siis inglise keelest-eesti keelde. Kokkuvõte ei täida oma põhifunktsiooni – lühidalt kirjeldada töö osades käsitletud põhilisi seisukohti ja teha vastavaid järeldusi, vajadusel välja tuua ka ettepanekuid ja soovitusi asja või probleemi parendamise kohta. Tehtud ettepanekud on pahatahtliku iseloomuga, õigem oleks kirjutada ikkagi sellest, kuidas hoiduda internetipettustest ning kuidas inimesed saaksid ennast kaitsta.

Allikate kasutamine

Allikate loetelu võiks olla pikem, jätab tagasihoidlikku mulje (2.detsembri seisuga - 9 allikaid). Ebameeldiva mulje jätavad „paljad“ viited töö lõpus ilma artikli pealkirjadeta. Need annaksid lugejale kiirema ülevaate kasutatud materjalide kohta. Viited töö sees üldse puuduvad, mille pärast ei näe töö atraktiivne välja ning on raske kontrollitav kirjutatu õigsuse poolest.

Üldine mulje tööst

Kokkuvõtteks võib öelda, et töö jätab pooliku mulje, töö osad ei moodusta ühte tervikut, teema pole põhjalikult käsitletud, kuid  on valitud õige suunitlus. Kui on tegemist rühmtööga, siis kõik arvamused peaksid väljendama kõikide autorite seisukohti ehk neid tuleks kirjutada mitmuses, mitte nii: „ma arvan, et igaüks…“, mis esineb töö osas „Pettused e-maili teel – levinumad skeemid (Ksenija)“. Antud rühmatöö on tehtud „alla-keskmise“ ja „keskmise“ tasemete vahel. Arvestades kõiki ülaltoodud märkusi ja tähelepanekuid, töö vajab edasist arendamist ning 5-palli skaalas töö väärib hinde 2 (rahuldav).

Käesolev retsensioon on subjektiivse iseloomuga ning  ei pea mõjutama antud töö õppejõupoolset hinnangut.

14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Nädala ülesanne: kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.
Manipulatsioonide ja pettuse skeeme on piisavalt palju, loengumaterjalis on need ka välja toodud. Kahjuks olen ise ka olnud mingis mõttes selle ohver. Edaspidi räägiks siis juhtumitest puhtalt enda kogemuste põhjal.

1.       Esimene ja vist kõige „süütum“ pettus on spämmikirjad, mis teatavad suurest materiaalsest auhinna võidust ning paluvad sul raha kättesaamiseks saata vastavale kontaktisikule, isiku ja pangaandmeid või ka rahalise summa ülekandmist, näiteks, postikulude või mingi lõivu kinnimaksmiseks. Loomulikult ei too see kaasa auhinna saamist, rääkimata makstud raha tagastamisest. Tihtipeale inimese isiklikke andmeid kuritarvitatakse ning inimene jääb üldse enda rahast ilma. Selliseid kirju tuleks lihtsalt ignoreerida ja kohe kustutada, õnneks viimasel ajal hakkas neid tulema märgatavalt vähem, kui varem. Sellised kirjad on suunatud väga rumalatele, naiivsetele inimestele, kes kehvasti või üldse ei orienteeru kaasaegses infotehnoloogilises keskkonnas. Nagu on aru saada, mina selles juhtumis kannatada ei saanud J.

2.       Teine juhtum, mis tõi kaasa ka kahjumi leidis aset umbes 3 aastat tagasi, kui ühe vajutatud lingi pärast sain arvutisse viiruse ja seetõttu pidin seda puhastama ja op. süsteemi uuesti installima. Ühel heal päeval sain MSN-s sõbra nimekirjas olevalt inimeselt sõnumi (message), et temal on lisandunud uued pildid ja neid saab vaadata vajutades lingile, juures oli ka hästi ilus „smail". Mitte midagi ei viidanud sellele, et kiri pole tema oma. Niipea kui link oli vajutatud sain aru, et läks midagi untsu, kuna hakkasin saama teistelt sõpradelt kirju küsimustega, mille kohta ma olen pilte teinud, kus olen käinud. Nemad olid siis sellel ajal minust targemad ja enne lingile vajutamist küsisid minu käest kirja sisu kohta. Võib-olla nad juba teadsid, et suure tõenäosusega on tegemist automaatkirjaga. Siis ei olnud ma veel väga kursis sellelaadse pettuse võimalusega ning olin oma arvutiga tõeliselt hädas.

3.       Viimasena tooks välja juhtumi, mis viis mind mingiks hetkes tõeliselt paanikasse, olin hämmelduses, mida nüüd teha, kui postkast sai „crack’itud". Kui täpsemalt rääkida, siis sain mailbox’i kirja mobiiltelefoni müügipakkumisega ning lisatud olid ka kontaktid, kellega soovi korral tuleks ühendust võtta. Kiri oli inglise keelne ning kõige imelikum oli see, et kirja sain enda e-posti aadressilt, samalt, millele kirja sain. Mõne hetke pärast hakkasid tulema kirjad ka minu kontaktides olevatelt inimestelt küsimusega, et mida ma saadan, või ei saa keelest aru. „Sent items" all leidsin, et kiri sai saadetud kõikidele minu kontaktidele. Ühesõnaga, mail oli „crack’itud". Vahetasin kohe parooli ning seejärel olin sunnitud saatma kõikidele oma kontaktidele vabandustega seletuskirja, mis tegelikult juhtus. Oli tegelikult väga piinlik inimeste eest, kuna kontaktide hulgas olid mitte ainult sõbrad ja tuttavad, vaid ka õppejõud, tööpartnerid ja teised minu jaoks tähtsad inimesed.

Ei oska hinnata, kuivõrd ülaltoodud juhtumid peaksid olema õpetlikud, kuid mina olen tänu nendele palju targemaks saanud ja oskan juba ette arvata ning mõnes mõttes ennustada erinevate ahvatlevate ja samas kahtlaste asjade tulemusi ja tagajärge. Inimesed, olge ettevaatlikud, mitte ainult arvuti taga olles, vaid ka päris elus inimestega suheldes, kus ka leidub igasugust petmist!