8. Virtuaalmaailmad

Nädala ülesanne: tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Virtuaalmaailmadest olen palju kuulnud ja lugenud, iseseisvalt pole katsetanud, antud aine raames saab olema esimene kogemus. Virtuaalmaailmaga tutvumiseks minu valikuks sai Lineage 2, kuna google otsingu ning sealt saadud info järgi erinevatest  virtuaalmaailmadest tundus see kõige huvitavam olevat.

Mängu jooksul olen teadvustanud, et Lineage 2 on väljamõeldud rassidega asustatud virtuaalmaailm, kus on olemas koht sõprusel, armastusel ja reetmisel, suurte klannide lahingutel ning mängijate kokkutõmmetel. See on areen miljonite inimeste jaoks, kes igapäev ühtlustavad eepiliste lahingutes koletistega ja teine teisega. Käesoleva mängu põhimõte seisneb selles, et mida kõrgemale tasemele sa jõuad, seda rohkem võimalusi sul tekkib. Teistes mängudes, milledest olen lugenud, mäng lõpeb hoopis siis, kui oled jõudnud viimase tasemeni. Kõigepealt tuleb luua tegelase. Valida on erinevate rasside vahel: hele või tume elf, päkapikk, ühe tiivaga ingel või inimene. Edasi on vaja tehnilist oskust, nimelt tuleb tappa koletist, millega jõuad kõrgemale tasemele. Teatud tasemele vastavad teatud relvad, riided (füüsiline kaitse) ja ehted (maagiline kaitse). Mida kõrgem on tase, seda rohkem koletisi tuleks tappa ning seega keerulisem on järgmise tasemeni jõuda.

Kaua ei saanud sellega tegeleda, et uurida, mis võimalused mängus veel on. Läks päris igavaks, aega nagu alati nappis ja ka suurt huvi mäng ei pakkunud. Samas see ei tähenda, et mäng on halb, lihtsalt mina isiklikult suhtun virtuaalmaailmadesse üldiselt ükskõikselt, need ei tekita suurt emotsiooni. Mina eelistan reaalset elu ja sellega kaasnevaid tegevusi ja kogemuse saamist ning proovin oma aega kulutada nii kasulikult, kuivõrd see võimalikuks osutub. Positiivse mulje jätis virtuaalmaailmas kasutatud kvaliteetne graafika, ilusad maailma vaated, mis on täis maagiat ja võlu. Midagi head ei oska rohkem virtuaalmaailma kohta välja tuua.

7. Märgendamine ja folksonoomia

Nädala ülesanne: otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Kuna pole kunagi seda märgendamist ja folkosnoomiat endale teadvustanud veebilehtedest sirvides, siis sobiva näidete otsimiseks hakkasin mõtlema nende peale, mida ma tavaliselt vaatan. Üks nendest on uudiste portaal Euronews (www.euronews.net). Juhuslikult panin vale veebi aadressi www.euronews.tv ning sattusin ühele teisele sama nimega lehele, mis pakub tv vaatamisega seotud teenuseid. Üllatusena oli see, et kohe tuli silma ette parempoolses servas olev folksonoomiale iseloomulik sildipilv, mis polnud kahjuks nii suur ja võimas, nagu loengumaterjalides nägin. Süvenedes olemasolevale pilvele sain aru, et sildid tähendavad tv portaali erinevate teenuste pealkirju, mis olid omakorda esitatud avalehe vasakpoolses servas. Sellest lähtuvalt võib väita, et portaalis on tegemist folksonoomiaga ainult üldises mõttes. Lugejatele oleks kasu rohkem, kui pilve moodustaksid mitte ainult sildid teenuste pealkirjadega, vaid ka sildid, mis viitavad nende pealkirjade sisudele. Portaal sel juhul muutuks palju informatiivsemaks ja mugavamaks.

Heaks näiteks võib tuua ilmselt populaarsemaid sotsiaalvõrgustikes nagu facebook.com, twitter.com, odnoklassniiki.ru, kus on kasutatud inimeste märgendamine piltidel, on võimalik jälgida ka teiste kasutajate tegevuslinti, mis soodustab operatiivset lugemist ja info saamist. Videote osas folksonoomia eksisteerib kõigile tuntud youtube’s.

6. Wiki-maailm

Nädala ülesanne: oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Kui selline situatsioon peaks juhtuma, siis oleks ma ausalt öeldes esialgu ehmatanud, kui aga oleks natuke aega ka antud, siis vast saaks ühte teist ka vastata. Mina pole Wiki-maailma asjatundja, kuid Wikipedia kasutamises olen mõnda kogemust saanud. See sai  alguse veel kooli ajal, kui oli vaja kirjutada referaate erinevatel teemadel või teha ettekannet, siis Wikipediast oli alati võimalik piisavalt informatsiooni saada ja seejärel erinevatest allikatest tekst kokku panna. Abi sain ka siis, kui oli vaja saada sõnade või terminite seletust. Wikipedia tuli alati otsingumootorites esimesena välja, polnud vaja kiiresti sugugi nimekirja edasi vaadata, kui ühe hiire klõpsuga oli vastus olemas.

Ülikoolis Wikipedia kasutamine ei ole enam nii heaks lahenduseks iseseisva töö kirjutamiseks. Põhjus on ilmselt selles, et andmed tunduvad seal väärad olevat. Mitmed õppejõud on seda mitu korda märganud ning ei pea Wikipediat usaldusväärseks allikaks, seega ei soovita tudengitele ka enda teadustöödes viidata sellele allikale. Wikipeadias olev informatsioon on erinev riikides erinev, seega on ka kvaliteet erisugune: näiteks inglise keeles on võimalik leida niivõrd häid just teadusartikleid, kuid samal ajal Eesti keele lehel neid praktiliselt pole olemaski. 

Kõik see eespoolne pikk jutt pidi viitama sellele, et Wikipeadias avaldatud info, andmed, artiklid jne peavad olema õiged, kvaliteetsed st usaldusväärsed. Seda on võimalik saavutada kasutades erinevaid teid. Wikipedia on ju eelkõige lugejate jaoks tehtud ehk siis need „kliendid“ peavad olema rahul neile pakutava teenusega. Praegu see kahjuks nii pole. Asja parenemiseks kõigepealt tuleks kehtestada postituste autorluse, et autorid oleksid nähtavad oma päris nimedega ning nendega saaks vajadusel kontakteeruda kas või e-maili kaudu info täpsustamise eesmärgil. Sellel juhul hakkavad autorid kandma ka vastutust lugejate eest enda postitatud andmete kohta Wikipedia. Teiseks võimaluseks on ka see, et vastavalt keelele või riigile moodustatakse publitseerimiste vastuvõtmise komisjonid, kes hakkavad mingil määral kontrollima autorite tekste ja pärast ka kinnitama nende avalikustamist. 

Kuidagi tuleks teostada ka artiklite kommenteerimis- ja hindamisvõimalusi, näiteks Facebooki’ ilt üle võta „Like“ nupu.  See aitaks lugejal artikli kvaliteedis paremini orienteeruda ning oma arvamus teiste lugejatega jagada. Rohkemat ma vist praegu ei oska soovitada, isegi siis, kui eelpool toodud kommentaarid leiaksid oma õiget kohta Jimbo Wales’ i Wikipedia arenduskavas, oleks väga lahe :).

5. Blogosfäär

Nädala ülesanne: kirjelda ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning too konkreetseid näiteid veebist.

Kuna mina pole kunagi blogimisega üldse tegelenud (loe polnud mingit motiivi blogi pidada) ja antud aine raames see saab olema esimene kogemus, siis ei oskagi täpselt püstitatud küsimusele ka kohe vastata. Kuid püüan sellel teemal natuke mõelda ja erinevaid blogimise motiive ka välja tuua.

Esimeseks põhjuseks võiks nimetada seda, et tänu tehnoloogia arengule, inimesel on mugavam ja meelepärasem kirjutada oma eluloo kirjeldusi veebipõhiselt, see muudab postituste haldamist mugavamaks ja kiiremaks võrreldes ajapäeviku pidamisega paberkandjal.

Teiseks, blogimine rahuldab inimese vajadust eneseväljendamiseks. Tihtipeale igapäevases elus juhtub nii, et inimesel ei tekki selliseid situatsioone või olukordi, millal ta saab oma mõtteid teistega jagada ükskõik mis teemal, või esineda kusagil kuulajaskonna ees. Blogimine võimaldab seda ja annab inimesel võimaluse ka saada tagasisidet teiste blogijate poolt, kes on tema postitusi lugenud. Samuti blogimine parendab inimeste kirjutamisoskusi ning grammatika tundmist (spelleri kasutamine). Vahest on näha sellist blogi, kuhu autorid panevad veebi oma luuletusi, proosat, fotosid, maale, käsitsi valmisatud asjade pilte. Reeglina need inimesed vajavad tähelepanu, tunnustust, avaliku heakskiitmist.  Aeg ajalt on kuulda, et see toob kaasa ka tulemused, kui keegi bloggeritest on saanud kuulsaks kirjanikuks või muusikuks.  Seni oli silmas peetud ikkagi inimese personaalset blogimist, selle kohta on ka üks näide:  http://www.crystels.blogspot.com/.

Edasi räägiks blogimise motiivist, mis seisneb selles, et blogi on pühendatud ühele konkreetsele teemale, huvialale või konkreetsele sündmusele, kus toimub inimeste infovahetus, uudiste avaldamine ning erinevate inimeste kogemuste jagamine. Näitena võib tuua reisimisblogi (http://trip.ee/paevikud) ja J. Tätte ja M. Matvere kaheaastane maailmareisimisblogi (http://www.ilmareis.ee/2010/10/06/merele/).

Viimasena tooks välja ettevõtte blogid, mis on saanud viimasel ajal ülipopulaarseteks. Blogimine on nende üheks müügivahendiks, mille abil ettevõtted saavad ennast reklaamida, kirjutada viimaseid uudiseid, teha lugejatele häid pakkumisi. Blogi annab ka võimaluse luua dialoog potentsiaalse kliendiga, mis on äärmiselt tähtis – klient tunneb, et on saanud sõna sekka öelda ja ettevõtte võib saada ka otsesemat kasu: kliendid saavad kommentaarides esitada küsimusi, vajadusel anonüümselt, kommentaaridest saab tagasisidet ja ideid (mida nad eelistavad, mis neile meeldib/ei meeldi, mis vajab parandamist jne). Blogimine jätab ettevõtte kodulehele ka usaldusväärsema muljet: enamasti ei saa staatilist kodulehte vaadates isegi aru, kas ettevõte veel reaalselt eksisteerib, kuna kodulehekülge  pole ehk mitu aastat uuendatud. Ajaveeb annab aga värske kuupäevaga märki, et ettevõte tegutseb. Kõik see viib selleni, et ettevõtte tuntus suureneb, bränd areneb, kliente tuleb juurde, tõuseb ka müük. Siin kohal ka mõned näited ettevõtte blogidest: http://www.okia.ee/blog/#/cat=all, http://blog.monton.ee/, http://blog.photopoint.ee/.

4. Sotsiaalsed võrgustikud

Nädala ülesanne: analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures. 

Eelmist postitust jätkates, räägin edasi Odnoklassniki kogukonnast, kuid vaadates seda sotsiaalvõrgustiku Matt Webbi kriteeriumite vaatenurgast.

Identiteet – Odnoklassniki kasutajad eelistavad pigem pärisnimesid, igal ühel on võimalik lisada ka enda pildi. Kasutaja profiilis oleks hea  märkida: sünnipäev, päritoluriik, linn, hariduse saamise asutus jne. Kõik see muudab inimese otsingu palju lihtsamaks ja mugavamaks. Ühe hiire klõpsuga saab teada inimese põhiandmetest, mida ta ise kõige tähtsamaks peab ja soovib teistega jagada.

Kohalolek – kui kasutaja on keskkonnas „sees“, siis ta näeb avalehelt, kas keegi tema sõpradest on ka võrgus.  Lisaks on see nipp, et kui keegi sõpradest sisse logib, siis ekraani paremas allnurgas tuleb sellest ka teave sarnaselt skype’iga, msn’iga.

Suhted – kogukonnas saab teha sõprade nimekirja, lisaks saab märkida ka sugulasi, mis oleksid  nähtavad ka teistele kasutajatele.  Kogukonna teenus „sõprade sõbrad“ aitab kasutajal olla teadlik oma sõprade sõpruskonnast, mille abil saab leida ühised sõpru ning samuti lisada neid enda  sõprade nimekirja.

Vestlused – Kasutajad võivad teistele „offline“ kirjutada vaatamata sellele, kas saaja on praegu kätte saadav või mitte. Sõnumi saaja saab maili teel teavituse selle kohta ja saab omakorda vastata just endale sobival ajal. Juhul, kui mõlemad kasutajad on võrgukogukonda sisse logitud, saavad nad vestelda reaalajas sünkroonselt.

Rühmad – kogukonna kasutajad võivad moodustada ja ka liituda erinevatesse rühmadesse, kus saavad teatud teemadel rääkida, esitada küsimusi, vaadata teemaga seotud materjale ning oma kogemusi jagada. Tihtipeale moodustatakse kogukonnas toetusrühmi, mis väljenduvad solidaarsust mingi maailma juhtumi kohta. Rühmadesse on võimalik kutsuda oma sõpru.

Reputatsioon – ilmselt igal kasutajal on Odnoklassniki kogukonnas oma arvamus enda reputatsioonist. Üks leiab, et tema populaarsus tõuseb või langeb tänu laetud piltide suurele hulgale, nendele antud hinnangutele (igat pilti, v.a. enda pilti saab hinnata 5 palli süsteemis), või kasutajal on „hea“ või „halb“ reputatsioon tänu jäetud kommentaaride arvule. Teise kasutaja jaoks on tähtsam see, mitme rühmaga on ta liitunud või kui palju kasutajaid on klikkinud „like“ nupule tema poolt avaldatud staatuse puhul. Nii, et kõik on suhteline, ametlikult käesolevas keskkonnas ei kasutata mingit inimeste „rating’ut“ sõltuvalt tema tegevustest, hinnangutest ning muust sellisest. Seda laadset eesmärki  või vajadust pole Odnoklassniki kogukonnas kunagi olnud.

Jagamine ­– antud kogukonnas on võimalik jagada kõike, mis on jagatav, olgu see kasutaja pilt, album, staatus, viide videole, lähiajal toimuv üritus või kutse kohvikusse minna.