Wiki retsensioon

Retsenseerimiseks on valitud rühmatöö teemal: „Internetipettused“, mille autoriteks on Leili Džäfärova, Ksenija Dvinskihh, Natalja Agafonova, Sergei Ivanisenko. Retsensioon vihjab Wikis olemasolevale tööle 2.detsembri seisuga. Kõikide hiljem töös tehtud muudatustega retsensioonis ei arvestata.

Teema valik ja käsitlus

Valitud teema on aktuaalne ning ajakohane, kuid töö pealkiri tundub liiga üldine olevat. Teema käsitlus on kitsas ja ebapiisav –  antud teema kohta oleks ilmselt võimalik leida rohkem informatsiooni ja huvitavaid andmeid, mida oleks kasulik lugejatega jagada.

Töö struktuur ja loogilisus

Puudub sisukord, mis suurel määral aitaks lugejal paremini tekstis orienteeruda ja töö osasid jälgida. Töö osades puuduvad sissejuhatavad laused, peatükid ei ole omavahel seostatud:  vormistus, keelekasutus, stiil ja ülesehitus on erinevad ning ei vasta teadustöödele kehtestatud vormistamisnõuetele. Kui on kasutatud võõrkeelseid jooniseid, graafikud, siis nende andmed peaksid olema tõlgitud töö keelde, antud juhul siis inglise keelest-eesti keelde. Kokkuvõte ei täida oma põhifunktsiooni – lühidalt kirjeldada töö osades käsitletud põhilisi seisukohti ja teha vastavaid järeldusi, vajadusel välja tuua ka ettepanekuid ja soovitusi asja või probleemi parendamise kohta. Tehtud ettepanekud on pahatahtliku iseloomuga, õigem oleks kirjutada ikkagi sellest, kuidas hoiduda internetipettustest ning kuidas inimesed saaksid ennast kaitsta.

Allikate kasutamine

Allikate loetelu võiks olla pikem, jätab tagasihoidlikku mulje (2.detsembri seisuga - 9 allikaid). Ebameeldiva mulje jätavad „paljad“ viited töö lõpus ilma artikli pealkirjadeta. Need annaksid lugejale kiirema ülevaate kasutatud materjalide kohta. Viited töö sees üldse puuduvad, mille pärast ei näe töö atraktiivne välja ning on raske kontrollitav kirjutatu õigsuse poolest.

Üldine mulje tööst

Kokkuvõtteks võib öelda, et töö jätab pooliku mulje, töö osad ei moodusta ühte tervikut, teema pole põhjalikult käsitletud, kuid  on valitud õige suunitlus. Kui on tegemist rühmtööga, siis kõik arvamused peaksid väljendama kõikide autorite seisukohti ehk neid tuleks kirjutada mitmuses, mitte nii: „ma arvan, et igaüks…“, mis esineb töö osas „Pettused e-maili teel – levinumad skeemid (Ksenija)“. Antud rühmatöö on tehtud „alla-keskmise“ ja „keskmise“ tasemete vahel. Arvestades kõiki ülaltoodud märkusi ja tähelepanekuid, töö vajab edasist arendamist ning 5-palli skaalas töö väärib hinde 2 (rahuldav).

Käesolev retsensioon on subjektiivse iseloomuga ning  ei pea mõjutama antud töö õppejõupoolset hinnangut.

14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Nädala ülesanne: kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.
Manipulatsioonide ja pettuse skeeme on piisavalt palju, loengumaterjalis on need ka välja toodud. Kahjuks olen ise ka olnud mingis mõttes selle ohver. Edaspidi räägiks siis juhtumitest puhtalt enda kogemuste põhjal.

1.       Esimene ja vist kõige „süütum“ pettus on spämmikirjad, mis teatavad suurest materiaalsest auhinna võidust ning paluvad sul raha kättesaamiseks saata vastavale kontaktisikule, isiku ja pangaandmeid või ka rahalise summa ülekandmist, näiteks, postikulude või mingi lõivu kinnimaksmiseks. Loomulikult ei too see kaasa auhinna saamist, rääkimata makstud raha tagastamisest. Tihtipeale inimese isiklikke andmeid kuritarvitatakse ning inimene jääb üldse enda rahast ilma. Selliseid kirju tuleks lihtsalt ignoreerida ja kohe kustutada, õnneks viimasel ajal hakkas neid tulema märgatavalt vähem, kui varem. Sellised kirjad on suunatud väga rumalatele, naiivsetele inimestele, kes kehvasti või üldse ei orienteeru kaasaegses infotehnoloogilises keskkonnas. Nagu on aru saada, mina selles juhtumis kannatada ei saanud J.

2.       Teine juhtum, mis tõi kaasa ka kahjumi leidis aset umbes 3 aastat tagasi, kui ühe vajutatud lingi pärast sain arvutisse viiruse ja seetõttu pidin seda puhastama ja op. süsteemi uuesti installima. Ühel heal päeval sain MSN-s sõbra nimekirjas olevalt inimeselt sõnumi (message), et temal on lisandunud uued pildid ja neid saab vaadata vajutades lingile, juures oli ka hästi ilus „smail". Mitte midagi ei viidanud sellele, et kiri pole tema oma. Niipea kui link oli vajutatud sain aru, et läks midagi untsu, kuna hakkasin saama teistelt sõpradelt kirju küsimustega, mille kohta ma olen pilte teinud, kus olen käinud. Nemad olid siis sellel ajal minust targemad ja enne lingile vajutamist küsisid minu käest kirja sisu kohta. Võib-olla nad juba teadsid, et suure tõenäosusega on tegemist automaatkirjaga. Siis ei olnud ma veel väga kursis sellelaadse pettuse võimalusega ning olin oma arvutiga tõeliselt hädas.

3.       Viimasena tooks välja juhtumi, mis viis mind mingiks hetkes tõeliselt paanikasse, olin hämmelduses, mida nüüd teha, kui postkast sai „crack’itud". Kui täpsemalt rääkida, siis sain mailbox’i kirja mobiiltelefoni müügipakkumisega ning lisatud olid ka kontaktid, kellega soovi korral tuleks ühendust võtta. Kiri oli inglise keelne ning kõige imelikum oli see, et kirja sain enda e-posti aadressilt, samalt, millele kirja sain. Mõne hetke pärast hakkasid tulema kirjad ka minu kontaktides olevatelt inimestelt küsimusega, et mida ma saadan, või ei saa keelest aru. „Sent items" all leidsin, et kiri sai saadetud kõikidele minu kontaktidele. Ühesõnaga, mail oli „crack’itud". Vahetasin kohe parooli ning seejärel olin sunnitud saatma kõikidele oma kontaktidele vabandustega seletuskirja, mis tegelikult juhtus. Oli tegelikult väga piinlik inimeste eest, kuna kontaktide hulgas olid mitte ainult sõbrad ja tuttavad, vaid ka õppejõud, tööpartnerid ja teised minu jaoks tähtsad inimesed.

Ei oska hinnata, kuivõrd ülaltoodud juhtumid peaksid olema õpetlikud, kuid mina olen tänu nendele palju targemaks saanud ja oskan juba ette arvata ning mõnes mõttes ennustada erinevate ahvatlevate ja samas kahtlaste asjade tulemusi ja tagajärge. Inimesed, olge ettevaatlikud, mitte ainult arvuti taga olles, vaid ka päris elus inimestega suheldes, kus ka leidub igasugust petmist!

11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Nädala ülesanne: kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Kirjelduseks on valitud Mozilla Avalik Litsents (Mozilla Public License; MPL), mis kuulub vaba tarkava avatud lähtekoodiga litsentside hulka. Peamiseks MPL litsentsi eeliseks on see, et ta kaitseb ettevõtte ning selle partnerite intellektuaalset omandit. Algne Mozilla litsents on mõnede klauslite tõttu mitteühilduv GPL-iga, kuid Mozilla tegijad on ühilduvusprobleemi lahendanud, tõstnud kogu Mozilla koodi kolmiklitsentsi kaudu GPL ja LGPL alla, võimaldades Mozilla koodi kasutada ka eraldiseisvates GPL-projektides.

MPL versioon 1.0 oli välja töötatud Mitchell Baker’i poolt. Viimane litsensi versioon on MPL 1.1, kuid praegu tegeletakse MPL 2.0 versiooni väljatöötamisega. MPL kujutab ennast modifikatsiooni litsensidest BSD ja GNU General Public License. MPL litsentsi kasutatakse Application Suite, Firefox, Thunderbird ja teiste tarkvarade jaoks, mille arendajaks on Mozilla. Samuti MPL oli kohandatud ka teiste arendajate poolt nagu näiteks Sun Microsystems, kes kasutab seda litsentsi OpenSolaris tarkvara avatud lähtekoodiga versiooni jaoks.

Kopeeritud või muudetud lähtekood peab olema avaldatud MPL reeglite järgi, nimelt kõikidel koopiatel peab olema lisatud „copyright“. Täiendavaks tingimuseks on see, et kõik MPL levitatud koopiad peavad sisaldama algset koodi ja dokumentatsiooni. MPL’il põhinevateks litsentsideks võib nimetada: AROS Public License, Yahoo! Public License, OpenMRS Public License, Public Documentation License ja mõned teised.

Antud kirjelduse kujunemisele aitasid kaasa materjalid järgmistest allikatest:

Vabad litsensid – mis need on? http://www.kakupesa.net/kakk/docs/vabadlitsentsid.pdf

Mozilla Public Licence http://www.mozilla.org/MPL/

Mozilla Public Licence http://ru.wikipedia.org/wiki/Mozilla_Public_License

Tarkvara hübriidne arendus- ja ärimudel http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/kevad_2008/Tanel_Joeaar/Tanel_Joeaar_Magistri_Too.pdf

9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Nädala ülesanne: kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Selle teema raames räägin lrfanView lihtsast pilditöötlusprogrammist, mis on inglisekeelne, kuid on olemas ka eestikeelne kasutajaliides. Programmi installimiseks arvuti ei vaja erilisi nõudeid. Programmi kasutan üsna tihti, kui saadan kogutud pilte printimisbüroosse. Nimelt lõikan pildid sobivaks suuruseks, eemaldan punase värvi silmadelt, korrigeerin värve jne. Võrreldes Gimp- või Photoshop’ga, IrfanView’s need funktsioonid on automatiseeritud, ei nõua käsitsi sättimist, seega ühe/kahe hiire klõpsuga saab pildi paremaks muuta. Lisaks pilte saab salvestada erinevate faililaienditega.

Suureks eeliseks on ka see, et programm ei nõua arvutis palju vabu ruumi. Nimelt selle maht on alla 10MB, võrreldes teiste pilditöötlusprogrammidega, mille maht ületab 250MB. Loomulikult IrfanView võimalused on palju suuremad, programmi saab kasutada lisaks:

• piltide hulgi konvertimseks – see on teenus, mille abil saab pildikausta kõikidele piltidele rakendada ühesuguseid muutmisvalikuid (näiteks vähendada kõikide piltide suurus mingi etteantud mõõduni); 
• üsikutest piltidest on võimalik luua ka panoraampilt;
• slaidishow'de loomiseks - valitud pildikaustast saab luua slaidiesitlus, esitlusele saab lisada tekst ning taustaks heli;
• veebilehtedele lihtsa pildigalerii loomiseks - üsna lihtsate vahenditega on võimalik arvutis olevatest piltidest luua veebi sobilik väiksemate eelvaatepiltidega pildigalerii.

Selge see, et  IrfanView’s pole nii palju vahendeid kui Gimp'is ja Photoshop’is, kuid väikese ajakuluga saab pidi kvaliteedi tõsta ning soovi korral veidi huvitavamaks muuta. Olen katsetanud kõiki nimetatud programme ainult kasutaja tasemel, aga IrfanView on läinud meelepärasemaks – see ei vaja eelteadmisi, on lihtne ja mugav kasutamisel.

8. Virtuaalmaailmad

Nädala ülesanne: tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Virtuaalmaailmadest olen palju kuulnud ja lugenud, iseseisvalt pole katsetanud, antud aine raames saab olema esimene kogemus. Virtuaalmaailmaga tutvumiseks minu valikuks sai Lineage 2, kuna google otsingu ning sealt saadud info järgi erinevatest  virtuaalmaailmadest tundus see kõige huvitavam olevat.

Mängu jooksul olen teadvustanud, et Lineage 2 on väljamõeldud rassidega asustatud virtuaalmaailm, kus on olemas koht sõprusel, armastusel ja reetmisel, suurte klannide lahingutel ning mängijate kokkutõmmetel. See on areen miljonite inimeste jaoks, kes igapäev ühtlustavad eepiliste lahingutes koletistega ja teine teisega. Käesoleva mängu põhimõte seisneb selles, et mida kõrgemale tasemele sa jõuad, seda rohkem võimalusi sul tekkib. Teistes mängudes, milledest olen lugenud, mäng lõpeb hoopis siis, kui oled jõudnud viimase tasemeni. Kõigepealt tuleb luua tegelase. Valida on erinevate rasside vahel: hele või tume elf, päkapikk, ühe tiivaga ingel või inimene. Edasi on vaja tehnilist oskust, nimelt tuleb tappa koletist, millega jõuad kõrgemale tasemele. Teatud tasemele vastavad teatud relvad, riided (füüsiline kaitse) ja ehted (maagiline kaitse). Mida kõrgem on tase, seda rohkem koletisi tuleks tappa ning seega keerulisem on järgmise tasemeni jõuda.

Kaua ei saanud sellega tegeleda, et uurida, mis võimalused mängus veel on. Läks päris igavaks, aega nagu alati nappis ja ka suurt huvi mäng ei pakkunud. Samas see ei tähenda, et mäng on halb, lihtsalt mina isiklikult suhtun virtuaalmaailmadesse üldiselt ükskõikselt, need ei tekita suurt emotsiooni. Mina eelistan reaalset elu ja sellega kaasnevaid tegevusi ja kogemuse saamist ning proovin oma aega kulutada nii kasulikult, kuivõrd see võimalikuks osutub. Positiivse mulje jätis virtuaalmaailmas kasutatud kvaliteetne graafika, ilusad maailma vaated, mis on täis maagiat ja võlu. Midagi head ei oska rohkem virtuaalmaailma kohta välja tuua.

7. Märgendamine ja folksonoomia

Nädala ülesanne: otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Kuna pole kunagi seda märgendamist ja folkosnoomiat endale teadvustanud veebilehtedest sirvides, siis sobiva näidete otsimiseks hakkasin mõtlema nende peale, mida ma tavaliselt vaatan. Üks nendest on uudiste portaal Euronews (www.euronews.net). Juhuslikult panin vale veebi aadressi www.euronews.tv ning sattusin ühele teisele sama nimega lehele, mis pakub tv vaatamisega seotud teenuseid. Üllatusena oli see, et kohe tuli silma ette parempoolses servas olev folksonoomiale iseloomulik sildipilv, mis polnud kahjuks nii suur ja võimas, nagu loengumaterjalides nägin. Süvenedes olemasolevale pilvele sain aru, et sildid tähendavad tv portaali erinevate teenuste pealkirju, mis olid omakorda esitatud avalehe vasakpoolses servas. Sellest lähtuvalt võib väita, et portaalis on tegemist folksonoomiaga ainult üldises mõttes. Lugejatele oleks kasu rohkem, kui pilve moodustaksid mitte ainult sildid teenuste pealkirjadega, vaid ka sildid, mis viitavad nende pealkirjade sisudele. Portaal sel juhul muutuks palju informatiivsemaks ja mugavamaks.

Heaks näiteks võib tuua ilmselt populaarsemaid sotsiaalvõrgustikes nagu facebook.com, twitter.com, odnoklassniiki.ru, kus on kasutatud inimeste märgendamine piltidel, on võimalik jälgida ka teiste kasutajate tegevuslinti, mis soodustab operatiivset lugemist ja info saamist. Videote osas folksonoomia eksisteerib kõigile tuntud youtube’s.

6. Wiki-maailm

Nädala ülesanne: oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Kui selline situatsioon peaks juhtuma, siis oleks ma ausalt öeldes esialgu ehmatanud, kui aga oleks natuke aega ka antud, siis vast saaks ühte teist ka vastata. Mina pole Wiki-maailma asjatundja, kuid Wikipedia kasutamises olen mõnda kogemust saanud. See sai  alguse veel kooli ajal, kui oli vaja kirjutada referaate erinevatel teemadel või teha ettekannet, siis Wikipediast oli alati võimalik piisavalt informatsiooni saada ja seejärel erinevatest allikatest tekst kokku panna. Abi sain ka siis, kui oli vaja saada sõnade või terminite seletust. Wikipedia tuli alati otsingumootorites esimesena välja, polnud vaja kiiresti sugugi nimekirja edasi vaadata, kui ühe hiire klõpsuga oli vastus olemas.

Ülikoolis Wikipedia kasutamine ei ole enam nii heaks lahenduseks iseseisva töö kirjutamiseks. Põhjus on ilmselt selles, et andmed tunduvad seal väärad olevat. Mitmed õppejõud on seda mitu korda märganud ning ei pea Wikipediat usaldusväärseks allikaks, seega ei soovita tudengitele ka enda teadustöödes viidata sellele allikale. Wikipeadias olev informatsioon on erinev riikides erinev, seega on ka kvaliteet erisugune: näiteks inglise keeles on võimalik leida niivõrd häid just teadusartikleid, kuid samal ajal Eesti keele lehel neid praktiliselt pole olemaski. 

Kõik see eespoolne pikk jutt pidi viitama sellele, et Wikipeadias avaldatud info, andmed, artiklid jne peavad olema õiged, kvaliteetsed st usaldusväärsed. Seda on võimalik saavutada kasutades erinevaid teid. Wikipedia on ju eelkõige lugejate jaoks tehtud ehk siis need „kliendid“ peavad olema rahul neile pakutava teenusega. Praegu see kahjuks nii pole. Asja parenemiseks kõigepealt tuleks kehtestada postituste autorluse, et autorid oleksid nähtavad oma päris nimedega ning nendega saaks vajadusel kontakteeruda kas või e-maili kaudu info täpsustamise eesmärgil. Sellel juhul hakkavad autorid kandma ka vastutust lugejate eest enda postitatud andmete kohta Wikipedia. Teiseks võimaluseks on ka see, et vastavalt keelele või riigile moodustatakse publitseerimiste vastuvõtmise komisjonid, kes hakkavad mingil määral kontrollima autorite tekste ja pärast ka kinnitama nende avalikustamist. 

Kuidagi tuleks teostada ka artiklite kommenteerimis- ja hindamisvõimalusi, näiteks Facebooki’ ilt üle võta „Like“ nupu.  See aitaks lugejal artikli kvaliteedis paremini orienteeruda ning oma arvamus teiste lugejatega jagada. Rohkemat ma vist praegu ei oska soovitada, isegi siis, kui eelpool toodud kommentaarid leiaksid oma õiget kohta Jimbo Wales’ i Wikipedia arenduskavas, oleks väga lahe :).